Augustis on õuehoone peaaegu roheluse sees. Hall puit, tume ukseava ja sõnajalad ei mõju lavastatult; need on lihtsalt selle koha suvised kaaslased. Selliseid nurki on lihtne tähelepanuta jätta, kuni üks foto paneb neid päriselt vaatama.
Taastamine ei tähenda, et iga vana maja peab muutuma siledaks ja uueks. Kõigepealt tahame aru saada, mis on selle hoone enda iseloom ja millist hoolt ta vajab. See sissekanne hoiab alles algse vaate, et hiljem oleks millega võrrelda.
Vaates on palksein, tume ukseava ja taimed, mis kasvavad hoone kõrval oma tahtmist mööda. Sellel kohal on oma tempo.
Fotod aitavad seda tempot meeles pidada. Kui sama nurk kord muutub, saab vana ja uue vaate kõrvuti panna.
← Taastamise päevik