Mida üks arhiiviallikas tegelikult tõendab?

1. Alusta ühest küsimusest

Küsimus „Kui vana on Allika?” on ühe allika jaoks liiga lai. Täpsem on küsida: „Mis aastasse paigutab Rahvusarhiivi kataloog Piiritusevabriku A11 plaani?” Nii ei vaheta me dokumendi dateeringut talu või hoone vanuse vastu. Enne otsingut kirjuta üles tänapäevane koht ja ajaloolises kirjes kasutatud nimekuju.

2. Loe kirjet enne järeldust

Rahvusarhiivi kaardikataloog kirjeldab lehte ERA.T-3.22.1281, leht 1, 1932. aasta plaanina. Pealkiri seob selle Viru-Maidla mõisast eraldatud maakoha Piiritusevabriku nr A11-ga. Kataloogis on mõõtkava 1 : 4000. Need on kataloogiandmed, mida kontrollisime 8. septembril 2026.

Kirje aitab leida õige dokumendi, kuid ei asenda selle lehe lugemist. Omaniku nime, piiripunkti või pindala kohta väite tegemiseks tuleb vaadata lehte ning märkida täpne koht, kust lugemine pärineb. Loetamatu sõna jääb loetamatuks; seda ei täida tuttavalt kõlava nimega.

3. Pane väitele õige piir

Kontrollitav lause on: „Kataloog dateerib selle plaani 1932. aastasse.” Lause „Allika praegune maja ehitati 1932. aastal” ei tulene samast kirjest. Selleks oleks vaja ehitist ja ehitusaega käsitlevat eraldi tõendit. Ka samas piirkonnas asuv vana maaüksus ei võrdu automaatselt tänapäevase kinnistuga: piiride ja nimede seos tuleb eraldi näidata.

4. Kasuta teist allikat teise küsimuse jaoks

EKI kohanimeraamat annab Oandu varaseks nimekujuks 1591. aasta Oendall'i. See on külanime käsitlev teatmeteos, mitte tõend Allika talu asutamisest. Teatmeteos juhatab edasi; algdokumendi puhul tuleb kontrollida selle enda teksti ja asukohta. Kaks allikat on kasulikud ainult siis, kui mõlemad vastavad küsitud küsimusele.

5. Jäta järgmisele lugejale kontrollitav jälg

Kopeeri väljad ja täida üks kaart ühe väite kohta. Kui allikas ei avane, märgi „kontrollimata”, mitte „kinnitatud”. Kui järgmine leid muudab järeldust, säilita märkus varasema lugemise kohta ja ütle, milline uus tõend seda muutis.