Õu kuuel kaardil: 1930–1973
Vaadatud ametlikud kaardid märgivad samas punktis hoonet aastatel 1930, 1935, 1948, 1961, 1968 ja 1973. See annab tugeva jälje hoonestatud õue järjepidevusest.
Kui õu ei kao kaartidelt
Ühel kaardil võib hoonemärk olla juhus. Kuuel eri ajal tehtud kaardil samas kohas muutub see juba looks. Aastad 1930, 1935, 1948, 1961, 1968 ja 1973 annavad ühele õuele pika, vaikse kohalolu.
Kaart ei näita, kuidas uks kriuksus või kes lauda lävel seisis. Ta hoiab asukohta paigal, kui ümberringi vahetuvad ajad ja piirid. Seepärast paneme kaardid kõrvuti, mitte üksteise asemele.
Tänane katastrijoon aitab vaadata, kuidas nüüdne maaüksus vana maastikuga suhestub. See ei ole vana piir tagasiulatuvalt, vaid aus võrdlus, mis laseb näha, mida veel uurida.
Kuus eri ajast kaardilehte näitavad samas kohas hoonemärki. Sellest saab järeldada hoonestatud õue paiknemise järjepidevust vähemalt 1930. aastast 1973. aastani.
Ehitisregistris on eraldi objektide esmakasutusaastad: ait-laut 1923, elamu 1924, kivikaev 1925 ja kuur 1980. Need on võrdlusandmed, mitte iseseisev ehitusdaatum.
Kaardid on kõige tugevamad koha, mitte detaili jälgimiseks. Nad aitavad eristada küsimust „kas õu oli olemas?“ küsimusest „millal ehitati see konkreetne sein või katus?“.
Varaseim üle vaadatud 1896. aasta leht oli selle õue täpseks lugemiseks liiga väikese mõõtkavaga ja seda ei kasutata ehitusaja ega piiri tõendina.
Kaardimärk ei identifitseeri iga tänast hoonet ega näita selle materjali, mõõtu või ehitusaastat. EHR-i esmakasutusaastad võivad dokumentide puudumisel olla hinnangulised.
Tööversioon on, et osa materiaalsest struktuurist võib ulatuda sõdadevahelisse aega. Kinnitamiseks on vaja konkreetsed hooned tuvastavat allikat.