Oandu õppis koos: ühe ajaleheteate sisse jäänud maanaiste selts
Oandus alustas 1933. aasta kevadel maanaiste selts. Mõni aasta hiljem kirjutas ajaleht enam kui neljakümnest liikmest, õmblemisest, kudumisest, majapidamisest ja tervisest — väikesest teatest paistab elav külarütm.
Kui küla õppis koos
1933. aasta kevadel alustas Oandus maanaiste selts. Neli aastat hiljem loetles ajaleht üle neljakümne liikme ning õmblemise, kudumise, majapidamise ja tervise kursused — kuivad sõnad, millest äkki paistab elav küla.
Kujutlegem mitte «üritust», vaid õhtut, mil tuldi üksteist nägema, oskusi vahetama ja uut mõtet koju kaasa viima. Väikeses kohas on seegi viis tulevikku ehitada.
Ajaleht ei ütle, kes ruumis istus või millisest õuest tuldi. Me ei omista seltsi Allikale ega mõtle välja liikmete nimekirja. Oandu ei muutu selle tõttu kaugemaks: külal on oma hääl.
Teade kutsub otsima edasi protokolle, fotosid, programme ja perekondlikke mälestusi. Praegu annab see juba midagi olulist: tõendi, et küla oskas kokku tulla ja koos midagi teha.
Uudisleht kirjutas 22.01.1937, et Oandu Maanaiste Selts asutati 1933. aasta kevadel ning sellel oli üle neljakümne liikme.
Teates on õmblemise, kudumise, majapidamise ja tervise kursused. See kirjeldab külaelu, kuid ei nimeta Allikat, A-11-t ega üht kindlat maja.
Kuiva sõna «selts» taga on regulaarsed kohtumised, jagatud oskused ja põhjus oma õuelt välja tulla. Külas võisid need kursused olla viis kokku hoida ja õppida seda, mida homme kodus vaja läheb.
See kuulub Oandu keskkonna loosse. See ei tee praegustest omanikest kellegi teise organisatsiooni jätkajaid, vaid näitab, kui tegus küla talu ümber võis olla.
Seltsi protokolle, programme ja liikmete nimekirja ei ole veel leitud, mistõttu ei saa selle tööst täpsemalt jutustada.
Ajaleheteade ei tõesta ühe kindla Allika talu elanike osalemist.