Ühel kaardil mitu aega: kuidas Allikat ekslikult vanemaks mitte muuta
Kuidas eristada 1921. aasta alusplaani, 1926. aasta koopiat ja hilisemat Allika märkust ning miks varaseim aastaarv ei näita talu vanust.
Loe kuupäeva koos selle juurde kuuluva kirjega
Vana kaarti avades otsime sageli tuttavat kohta ja aastaarvu. Kui mõlemad on leitud, tekib kiusatus need üheks väiteks ühendada: „Allika oli juba siis olemas.” Ühel lehel võivad aga kokku saada varasem alusplaan, hilisem koopia, kinnitamisandmed ja veel aastaid hiljem tehtud parandused. Need kuupäevad tähistavad eri sündmusi.
Hea näide on Maidla mõisa Rääsa-Oando leht ERA.62.28.24149. Selle kuupäevade hoolikas lugemine on kasulikum kui võimalikult varase aastaarvu leidmine. Jutt käib Ida-Virumaa Oandust tänapäeva Lüganuse vallas.
Kataloogi aastaarv on lugemise algus
Rahvusarhiivi kataloog kirjeldab dokumenti käsikirjalise koopiana, annab koostamisajaks 1926. aasta ning kinnitajaks Viru maakonna kinnisvarade hindamise komitee kuupäevaga 8. november 1927. Juba neist väljadest selgub, et kogu lehele ei saa omistada ühtainsat aega. Koopia valmistamine ja kinnitamine olid eraldi sündmused.
Lehel endal on viide 1921. aasta plaanile ning kopeerimise kuupäev 9. jaanuar 1926. Punane märkus, milles esineb nimi Allika, viitab 12. oktoobri 1934. aasta otsusele; märkuse all on kuupäev 11. veebruar 1936. Need kihid ei muuda kaarti ebausaldusväärseks. Need näitavad, et dokumenti kasutati ja täiendati. Ekslik oleks anda kõigile nähtavatele kirjetele kõige varasema alusplaani kuupäev.
Kataloog aitab dokumendi leida ja selle olemusest esialgse ülevaate saada. See ei asenda lehe vaatamist, eriti kui järeldus sõltub konkreetsest sõnast, mis võis lisanduda hiljem.
Alusplaan ja koopia vastavad eri küsimustele
Viide alusplaanile ütleb, millist varasemat plaani kopeerimisel kasutati. See ei määra iseenesest iga joone aluseks olnud välitöö aega. Koopia kuupäev märgib teist sammu: plaani ümberjoonistamist edasiseks kasutamiseks. Vahepealsed muutused võidi lisada eraldi märkustena või võisid need üldse kajastamata jääda.
Seega ei tähenda „1921. aasta plaani põhjal tehtud kaart”, et kõik sellel nähtavad nimed on tõendatud 1921. aastal. Nime selliseks dateerimiseks tuleks näidata, et see kuulus just varasemasse kihti. Muidu teame viidatud alusplaani aega, kuid mitte tingimata iga sõna vanust.
Erinevus võib tunduda väike, kuni see nihutab talu väidetavat esmamainimist kümnendi võrra või rohkem. Kuupäev tuleb siduda konkreetse väitega, mille tõendamiseks dokumenti kasutame.
Hilisem kiri ei muutu varasemaks
Vaadatud lehel esineb Allika punases märkuses, mille all on kuupäev 11. veebruar 1936. Seda nime ei saa tõsta 1921. aastasse üksnes seepärast, et kaardil viidatakse varasemale alusplaanile. Nime esinemist puudutav väide vajab tõendit kirje enda aja kohta.
Võrdluseks sobib perekonnafoto, mille tagaküljele on lisatud selgitus. Foto võidi teha ühel aastal ja tekst kirjutada palju hiljem. Mõlemad on väärtuslikud, kuid pärinevad eri hetkedest. Kaart võib olla samamoodi kihiline, ainult et täiendused on kirjutatud otse joonisele.
Ettevaatlik järeldus kõlab tagasihoidlikumalt: nimi esineb varasemal plaanil põhineva dokumendi hilisemas kihis. Nii saab uurimist jätkata ilma nimele põhjendamatult varast kuupäeva omistamata.
Otsuse kuupäev ja märkuse kuupäev
Punases märkuses on kaks ajaviidet: 12. oktoobri 1934. aasta otsus ning teksti all 11. veebruar 1936. Kui kirjutada välja ainult varasem aasta, kaob märkuse enda juures olev kuupäev. Kui jätta alles ainult hilisem, kaob otsus, millele tekst viitab. Mõlemat on vaja, kuid kummalgi on oma ülesanne.
Kumbki kuupäev ei tõenda üksinda, et samal päeval tehti kõik tööd maastikul. Otsus, andmete kandmine plaanile ja piiride tegelik muutmine on erinevad sündmused. Kaart aitab nende seose kohta küsimuse esitada; vastamiseks on vaja otsust ennast ja seotud dokumente.
Sama hoolikalt tuleb lugeda kataloogis olevat kinnitamiskuupäeva 8. november 1927. See ei dateeri hiljem lisatud märkusi. Ei saa jätta muljet, nagu kinnitanuks komisjon 1927. aastal 1936. aastaga dateeritud teksti. Kinnitatud dokument võis jääda kasutusse ning selle edasist ajalugu tuleb eraldi uurida.
Mida tähendab „esimene mainimine”?
Sõna „esimene” eeldab otsingu piiride määratlemist. Kõige varasem kirje, mida oleme ühelt lehelt lugenud, ei pruugi olla selle nime esimene esinemine kogu arhiivis. Laiem väide nõuaks teiste plaanide, toimikute, nimekirjade ja kirjapildivariantide kontrollimist ning nende dateeringute võrdlemist.
Siin käsitleme üht konkreetset kirjet ühel konkreetsel dokumendil. Vaadatud märkus kinnitab nime Allika esinemist selle lehe hilisemas kihis. See ei tõenda nime tekkimist 1936. aastal ega selle olemasolu 1921. aastal. Uued allikad võivad seda vahet täpsustada.
Omaette küsimus on asukoht. Varaseid numbreid 10 ja 10a ei saa automaatselt samastada hilisemate A10 ja A10a-ga. Nende seose kontrollimiseks tuleb võrrelda piire ja naabreid. Eelmises artiklis vaatlesime naabruspiiride kontrolli 1935. aasta plaanidel; seda tulemust ei saa ilma iseseisva tõendita varasemale alusplaanile üle kanda. Nime vanus ega sarnane krundinumber ei tõenda iseenesest praeguse õue omanikku.
Kontroll, mida saab ise korrata
Avage artikli lõpus viidatud ERA.62.28.24149 kataloogikirje. Kirjutage esmalt välja koostamisaasta ja kinnitamise andmed. Lisage, et kataloog nimetab dokumenti käsikirjaliseks koopiaks. See on kataloogi kirjeldus, mitte veel kõigi lehel olevate tekstide lugemine.
Seejärel avage esimene pilt. Leidke ülaosas selgitus 1921. aasta plaani kasutamise kohta ning kuupäev „9.I.26”. Vaadake eraldi punast märkust nimega Allika: eristage otsuse kuupäeva allkirja all olevast kuupäevast. Kirjutage iga kuupäeva kõrvale tegevus, millele see viitab. Ärge koondage neid veergu pealkirjaga „talu aasta”.
Lõpuks kontrollige enda koostatud kaardiallkirja. Kas lugeja saab aru, mis seostub aastatega 1921, 1926, 1927, 1934 ja 1936? Kui ei, täpsustage sõnastust. Kui mõni number ei ole loetav, jätke see lahtiseks ja lisage viide pildile, selle asemel et sobitada number oodatud looga. Selle harjutuse tegemiseks ei pea allkirjastaja perekonnanime ära arvama.
Kuidas seda kaarti kirjeldada
Kaardiallkirjas peab iga kuupäev tähistama kindlat tegevust või kihti: alusplaani, koopiat, kinnitamist või hilisemat kirjet. Kui dokumendist ei selgu märkuse aeg, peab see jääma lahtiseks küsimuseks. Veidi pikem allkiri võimaldab lugejal hinnata, mis on tegelikult teada.
Sama eesmärki täidab arhiiviviide. Selle abil saab dokumendi juurde tagasi minna, teisi pilte leida ja tõlgendust kontrollida. Failinimi „Allika vana kaart” võib allikast kergesti lahku minna. ERA.62.28.24149 säilitab seose ka siis, kui meie arusaam dokumendist muutub.
Praeguse õue ajaloo jaoks on korduslugemisele vastu pidav järeldus kasulikum kui võistlus kõige varasema aastaarvu nimel. Kui uus allikas muudab järeldust, aitab täpne viide näha, milline samm tuleb uuesti läbi mõelda.
Mis on praegu kindlaks tehtud?
Kontrollitud kataloog kirjeldab Rääsa-Oando lehe käsikirjalist koopiat, mis koostati 1926. aastal ja kinnitati 1927. aastal. Pildi uus vaatlus 22. oktoobril 2026 kinnitas viite 1921. aasta alusplaanile, koopia kuupäeva ning punase märkuse kaks kuupäeva. Nime Allika ei dateerita alusplaani järgi varasemaks. Varaste 10 / 10a ja hilisemate A10 / A10a samastamine jääb uurimisküsimuseks.
Nende aegade eristamine on tulemus: nii ei rajata edasist lugu ekslikult vanemaks muudetud kirjale. Järgmine vajalik tõend peab ühendama täpse koha, konkreetse kirje ja selle kirje enda aja.
Kataloog dateerib käsikirjalise koopia 1926. aastaga ja kinnitamise 8. novembriga 1927.
Lehel on viide 1921. aasta alusplaanile, koopia kuupäev 9. jaanuar 1926 ning hilisema märkuse kuupäevad 12. oktoober 1934 ja 11. veebruar 1936.
Alusplaani kuupäev ei määra automaatselt iga pealkirja vanust.
Nime esmamainimine ja katkematu omandiajalugu vajavad veel tõendeid.